Eneseanalüüs

Mina viisin oma praktika läbi Uuemõisa Lasteaed-Algkoolis ja individuaalkonsultatsioonina koolitatava kodus Martna vallas. Kuna ULA on minu töökoht, siis erilisi muudatusi ma oma tegevustesse spetsiaalselt praktika pärast ei teinud, ma lihtsalt püüdsin oma tegemisi rohkem jälgida ja analüüsida. Praktika perioodi sisse jäi väga kiireid aegu ja ka lihtsalt kiireid aegu. Aga see on õpetaja töö juures ilmselt üsna tavaline, et aega jääb puudu ning sageli tuleb seda juurde napsata öötundide arvelt.

Millised minu tugevad või nõrgad küljed ilmnesid praktika jooksul õpetajana?

Ma arvan, et olen õpetajana järjekindel ja põhjalik ning suudan rahulikuks jääda ka siis, kui ilmnevad mingid takistused (vähemalt väliselt ja õppijate ees ma “steene” korraldama ei hakka). Üritan alati arusaada õppijast ning muuta enda tegevust selliselt, et õppija saaks eduelamuse. Nõrgemaks küljeks on minu ebakindlus ja hirm täiskasvanud õppija ees. Samas kui õpetatav teema ja ettevalmistused on väga hästi tehtud, siis tulen ilmselt toime ka selles situatsioonis. Jätkuvalt olen ja jään arvamusele, et kõige kehvemaks õpetatavaks sihtrühmaks on õpetajad 🙂

Kuidas tundsin end koolitaja rollis?

Kuna mul oli ainult 1 koolitatav ja ma teadsin teda väga hästi (nii iseloomu omadusi kui ka arvutialast taset), siis tundsin ennast väga hästi. Kui tavaliselt pean tegelema enda enesehinnangu tõstmisega, siis seekord tuli õppijale selgeks teha, et ta võimeline õppima uusi asju (mis tegelikult olid küll “vanad asjad” uues võtmes). Suurt rühma pole mulle kunagi õpetada meeldnud ja hingelähedased on just erivajadusega õppijad, siis ilmselt oli ja on edaspidigi minu rida just individuaalkonsultatsioonid. Nii saab edasiliikuda just õppija vajadusi ja tempot arvestades.

Mida kasulikku lisas minu teadmistele ja kogemustele lõppenud praktika?

Planeeri hoolega ja katseta asjad enne õppijate ette minemist läbi. Katsetada tuleb samade vahenditega ja samades tingimustes, milles hakkavad tegutsema sinu õppijad.

Teine oluline asi on see, et tuleb tahta teha. Kui on olemas soov teha, siis ei loe puudulikud teadmised või vahendid. Ja unistada tuleb suurelt. Kui praktika alguses oli meie koolil olemas ainult 4 tahvelarvutit, siis nüüdseks on meil olemas ressurss veel 14 tahvli soetamiseks. Selle saavutamise nimel õppisin (kui ka teised meie kooli pedagoogid) nii mõndagi “müügitööst”, millega arvasin, et mul kunagi tegeleda ei tule. Ilmselt tuleb tänases ühiskonnas sellega harjuda, sest kool on muutunud üha enam projektipõhiseks.

Tegelikult on digipöörde läbiviimisel kõige raskem muuta inimeste mõttemalle (ei räägi siinkohal mitte ainult õpetajatest). Jätkuvalt ollakse päris palju arvamusel, et digi on läbinisti halb ja selle kaudu ei ole võimalik õppida ning pöidlapõlvkonna loovus on pärsitud. Samas paistab tunneli lõpus ka valgus, sest inimesed, kes on näinud ja katsetanud tehnoloogia võimalusi õppimiseks, saavad aru, et traditsiooniline peab käima käsikäes uuendustega.

Analüüsi enda haridustehnoloogilisi pädevusi ja valmisolekut töötada nutiõpetajana / haridustehnoloogina.

Tegelikult tundub, et olen rohkem valmis olema nutiõpetaja kui haridustehnoloog. Samas tuleksin ma ilmselt toime suurema osa haridustehnoloogi tööülesannetega (ebakindlus tuleb suuresti ka puudulikust ingise keele oskusest).

Mõeldes pädevustele, siis:

• tulen toime info kogumise, süstematiseerimise ja levitamisega;
• suudan kajastada veebis infot;
• tulen toime õpetajate koolitamise ja nõustamisega;
• aitan õpetajaid uute õpikeskkondade kasutusele võtmisel;
• suudan koostada juhendmaterjale;
• osalen projektitegevustes ja arendustegevustes;
• abistan õpetajaid õppeprotsessis tehnoloogia kasutamisel;
• loon uusi õppematerjale;
• lähtun oma tegevuses õpilaste vajadustest, oskustest ja tasemest.

Kuidas täitusid minu praktikaks püstitatud eesmärgid, ootused?

1. saada praktiline kogemus haridustehnoloogina: praktika sooritamine toimus põhitöö ajal, siis ei saa öelda, et oleksin selle kogemuse täiel määral saanud. Vähemalt mitte sellist kogemust nagu ma ette kujutasin. Takistusteks on ilmselt ka vahendite puudus, ajanappus, juba varem tehtud plaanid lasteaia töökavas.
2. innustada kolleege õppetegevuste läbiviimisel kasutama tehnoloogiat: oma rühma põhiselt võib selle eesmärgi lugeda täitunuks, kuid kogu lasteaia osas mitte.
3. proovida nõustada ja juhendada vähemalt 1 õpetajat, et tema digipädevused paraneksid: eesmärk sai täidetud, sest minu läbi viidud individuaalkonsultatsiooni võib pidada kordaläinuks. Tegelikuses juhendasin ka veidi oma kolleege, nii et see eesmärk sai täidetud isegi suuremal määral.
4. kasutada igal nädalal lasteaias vähemalt 1 korral õppetegevuste läbiviimisel tehnoloogiat: eesmärk sai täidetud ning peab ütlema, et see oli positiivne kogemus nii mulle kui ka lastele.
5. luua ise uut õppematerjali: Praktika jooksul koostasin mitmeid materjale tööl kasutamiseks ning valmis ka minu arendusprojekt.
6. konspekte koostades ettevalmistada praktikatunnid ning esitada konspektid õigeaegselt: praktikatunnid said korralikult ettevalmistatud ja ka läbiviidud. Konspektid esitan õigeaegselt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et praktikat võib pidada kordaläinuks, sest kõik püstitatud eesmärgid said suuremal või vähemal määral täidetud.

.

Praktika eesmärgid ja praktikakoha tutvustus

2 aastat tagasi, kui alustasin õpinguid, ei mõelnud ma mitte üldse haridustehnoloogi töö peale, vaid soovisin saada nutivahendeid efektiivselt kasutavaks õpetajaks. Nüüd aga tuleb ette võtta praktika, mille käigus tuleb proovida eesmärgistatult teha haridustehnoloogi tööd. Ilmselt olen ma seda veidi ka siiani teinud, kuid pole seda lihtsalt selliselt määratlenud. Olen mõelnud, et õpetaja töö kõrvalt haridustehnoloogi tööd teha on päris raske, sest tööülesandeid ühel haridustehnoloogil on lasteaias päris palju. Samas on osa ülesandeid selliseid, mis kattuvad õpetaja igapäevategevustega. Leian, et haridustehnoloog peaks lasteaias:

• koguma, süstematiseerima ja levitama tehnoloogiaga seotud infot;
• kajastama veebis lasteaia infot (koduleht või blogi);
• nõustama ja koolitama õpetajaid ning aitama neid uue õpikeskkondade kasutusele võtmisel;
• koostama juhendmaterjale;
• osalema lasteaia projektitegevustes ja arendustegevustes;
• abistama õpetajaid õppeprotsessis tehnoloogia kasutamisel jne.

Seda kõike üritan ma praktika jooksul oma lasteaias ka eesmärgistatult teha.

Sellest lähtuvalt sean praktika eesmärkideks järgmise:

• saada praktiline kogemus haridustehnoloogina;
• innustada kolleege õppetegevuste läbiviimisel kasutama tehnoloogiat;
• proovida nõustada ja juhendada vähemalt 1 õpetajat, et tema digipädevused paraneksid;
• kasutada igal nädalal lasteaias vähemalt 1 korral õppetegevuste läbiviimisel tehnoloogiat;
• luua ise uut õppematerjali;
• konspekte koostades ettevalmistada praktikatunnid ning esitada konspektid õigeaegselt.

Põhiliseks praktikakohaks olen valinud oma töökoha Uuemõisa Lasteaed-Algkooli lasteaia. Ülesanne saab olema raske, sest hetkel on meie tehnilised võimalused suhteliselt piiratud. Kasutada saab 4 tahvelarvutit ja 2 sülearvutit. Õnneks on meil olemas suhteliselt hea WiFi ühendus, nii et tahvleid on võimalik ka õuetegevustes kasutada.

Kuna meie asutusest on haridustehnoloogia täiendõppe kursustel õppimas veel teisigi, siis õpetaja, keda proovin nõustada ja juhendada, on hoopis ühest naabervalla koolist ja ta on ise soovi avaldanud individuaalkonsultatsioonideks, mis on plaanis läbi viia tema kodus.

Reflektsioon ja tagasiside kursusele

Kursuse „Haridustehnoloogiline nõustamine“ alguses koostatud õpileping sisaldas minu ootusi kursusele ning sellega seotult olid välja toodud ka eesmärgid ja  strateegiad. Nüüd kursusele tagasi vaadates, võin öelda, et sain hakkama, mõnikord isegi ületasin end (kaamera ei ole mu sõber) ja kursus vastas üldjoontes minu ootustele.

Kursuse käigus sain teada nii mõndagi uut. Lisaks sellele, et õppisin tundma erinevaid nõustamistehnikaid ja võimalusi ning muud haridustehnoloogi töövaldkonda kuuluvat, sain teada päris palju põnevaid keskkondi, mida edaspidises töös kasutada saab. Õpilepingus lootsin, et kursuse lõpuks olen ise arenenud sinna maale, et julgen täiskasvanuid nõustada haridustehnoloogia vallas. Seda eesmärki ei saa pidada küll 100% täitunuks, kuid palju enesekindlust sain juurde küll. Ilmselt üritan edaspidi mõnda aega veel jätkata individuaalse nõustamisega, kuid ehk jõuan tulevikus ka selleni, et olen valmis suurema grupi ette astuma ja neile midagi õpetama. Täiskasvanud õppija ei kuulu hetkel veel päriselt minu sihtgruppi. Lisaväärtuse kursusele andsid vestlusringid, mis avardasid silmaringi ja panid väärtustama seda, mis meie asutuses olemas on.

Kursusel olin piisavalt aktiivne osaleja, tutvusin antud lisamaterjalidega, kõik tööd said õigeaegselt tehtud ja esitatud. Tööde kvaliteeti on endal küll üsna raske hinnata, aga olen alati oma töid teinud südamega ja häbi ühegi esitatud töö pärast  ei tunne. Ilmselt on seal kohti kuhu oleks võinud veidi rohkem panustada, aga hetkel oli aeg päris piiravaks teguriks. Tundub, et ka kaaslased hindavad minu tegemisi positiivselt.

Kokkuvõtteks saan tugineda positiivsele õpikogemusele ja öelda, et minu jaoks täitis kursus üldjoontes ootused ja lootused. Edasi püüan oma tegevuses rohkem tegeleda täiskasvanud inimeste nõustamisega ja olla õpetajaks ka oma kolleegidele.

Kokkuvõttev esitlus on SIIN.

Intervjuu õpetajaga ja tema koolitusvajaduse välja selgitamine

Kuna meie koolist on siin kursusel veel teisigi, siis otsustasin selle kodutöö tegemisel oma kooli õpetajaid säästa ning leidsin naabervalla koolist ühe õpetaja, kes oli nõus minu küsimustele vastama. Kokkuvõte intervjuust ja minu poolne probleemilahendus on SIIN.

Juhendi koostamine

Täna koostasime Maia ja Sirjega juhendi lingikogu koostamise keskkonnale makebuttons.co.uk. Juhendi leiab SIIT.

Valitud vahendid

Pean ütlema, et seekordse kodutööga jäin ma hätta. Mul ei õnnestunud leida sellist “kirjandust”, kus oleks õpetatud hea juhendi koostamist. Lugesin küll läbi meie kursuse Google Drive kaustast läbi mõned materjalid (“Juhend kvaliteetse e-kursuse loomiseks” ja “Juhend kvaliteetse õpiobjekti loomiseks”), kuid eriti targemaks ma selles vallas just ei saanud. Lõpuks jõudsin arusaamiseni, et ilmselt peaks juhend  olemagi omaette väike õpiobjekt, sest see on ju kellegile õppevahendiks, mis õpetab midagi tegema või midagi kasutama.

Enda jaoks olen juhendid jaganud neljaks:

1. tekstjuhendid,
2. piltjuhendid,
3. tekst- ja piltjuhend,
4. videojuhendid.

Minule endale sümpatiseerivad kõige rohkem videojuhendid ja nende kaudu õpin ma päris sageli. Kõige vähem meeldivad mulle tekstjuhendid, sest neid on minu meelest igav lugeda (olgem ausad, nendest on tihti ka raske arusaada).  Samas on ju teada, et nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid maitseid. Seega arvan, et hea juhend peaks sisaldama komponente kõigist nendest ja ideaalis võiks olla ju nii, et ühe asja kasutamiseks ongi olemas kolm-neli erinevat juhendi varianti.  Sedasi oleks arvestud inimeste erivajaduste ja õpistiilidega.

Ise olen proovinud ilmselt teha neist kõiki (mitte küll haridustehnoloogia vallas) ja pean ütlema, kõige rohkem on mulle meeldinud teha videojuhendit. Hakkama sain ka piltjuhendi tegemisega, kuid selle tegemine oli päris tüütu “nokkimine”. Samas teinud olen ilmselt kõige rohkem just nimelt õpilastele tekst- piltjuhendeid (näide), sest sisaldavad ju paberil olevad õppematerjalid enamasti just neid. Iseenesest võib tekst- ja piltjuhend olla ju ka video kujul.

Milline peaks siis üks juhend olema? Täpselt ei tea, aga ehk loengus saame teada 🙂 Hetkel leian, et kindlasti peab juhend olema:

• sihtrühma vajadusi ja eripärasid arvestav,
• korrektses ja mõistetavas keeles (võimalikult vähe võõrsõnu),
• vigadeta,
• terviklik,
• ajakohane,
• konkreetne,
• ajalises mõttes pigem lühem kui liiga pikk,
• näiteid sisaldav.

3 keskkonda, mille juhendeid ma ise sooviksin, on järgmised:

1. https://storybird.com/
2. https://www.powtoon.com/
3. http://edu.symbaloo.com

 

Minu kui haridustehnoloogi ja haridusinnovaatori tulevikuvisioon

Tänases koolis on vist kõik harjunud e-Kooliga ja paberil päeviku täitmist ei kujuta keegi enam ette. Paraku väga suures osas lasteaedades on aga siiani kasutusel paberkandjatel dokumendid. Tegelikult peaks ju olema praeguses e-ühiskonnas loomulik, et ka lasteaiaõpetajal oleks võimalus teha sissekandeid ja koostada dokumente digitaalselt ning neid nii ka säilitada ja arhiveerida. Digitaalne dokumentatsioon tuleks kasuks ka lastevanematele, sest nii oleks neil võimalik olla paremini kursis lasteaias toimuvaga. Seega, muudame lasteaia dokumendid digitaalseks!

Minu esitluse leiab SIIT.

Õpileping: Haridustehnoloogiline nõustamine

Teema: Pean kohe ütlema, et rohkem kui haridustehnoloogiks, soovin ma saada tehnoloogiat tulemuslikult kasutavaks õpetajaks, seepärast pole mul ka erilisi soove sellele õppeainele. Ilmselt oleks vaja mul saada üldine ülevaade üldse nõustamisest ja selle erinevatest viisidest/meetoditest. Olulisel kohal on kindlasti ka näpunäiteid ja soovitused tulemuslikuks nõustamiseks.

Eesmärgid:

1. Kõige olulisem valdkond on minu jaoks ilmselt õpilaste nõustamine, sest nendega puutun ma hetkel kõige rohkem oma töös ja kodus (2 õppijat) kokku. Seega on oluline omandada lihtsate ja arusaadavate juhendite koostamise oskus.
2. Kuna mina kaldun ilmselt introvertsusele, siis ma üldiselt väldin avalikku kõnelemist ja rambivalguses olemist (eriti täiskasvanute ees). Seega on üheks olulisemaks eesmärgiks minu jaoks see, et ma tulen kõigi kursusel antavate ülesannete täitmisega vähemalt rahuldavalt toime (ja jään seejuures ellu 🙂 ) ning suureneb veidigi enesekindlus täiskasvanute nõustamisel ja sobitun tulevikus seeläbi ehk paremini ka haridustehnoloogi rolli, sest mulle tundub, et ekstravertsel inimesel on see lihtsam.
3. Areneda inimese, õpetaja ja õpilasena (st. üritada õppida käituma ekstraverdi kombel).

Strateegiad:

1. Osalen aktiivselt kõigis kontakttundides.
2. Töötan läbi kursuse raames saadud materjalid ja loen ainekavas antud kirjanduse hulgast läbi vähemalt kõik eesti keelsed lugemismaterjalid.
3. Esitan kõik iseseisvad kodutööd oma blogis õigeaegselt.
4. Panustan piisavalt, et rühmatööd õnnestuksid.
5. Annan kaasõppuritele ausat tagasisidet ja proovin oma käitumist muuta vastavalt nende poolt tulnud tagasisidele.

Vahendid/ressursid:

1. Internetiühendusega nutivahendid koos erinevate tegevusi toetavate programmidega.
2. Kursuse Google Drive kaust ja blogi ning neis leiduvad õpiobjektid.
3. Kursust juhendav õppejõud (suhtlemine kontaktpäevadel või e-posti kaudu).
4. Kursusekaaslased (suhtlemine koolis, nende blogid, tegevused rühmatööde käigus).
5. Kodutööde tegemiseks on ilmselt vaja peamist ressurssi – aega (ja tahtmist loomulikult ka).

Hindamine:

Olen oma eesmärgid saavutanud, kui kursuse lõppedes:

1. tean ja tunnen erinevaid haridustehnoloogilisi nõustamisviise ja –metoodikaid.
2. oskan koostada lihtsaid ja arusaadavaid juhendeid erinevate keskkondade ning nutiseadmete kasutamiseks.
3. kursuse käigus tehtud ülesannetes on näha minu arengut ning need on saanud positiivse tagasiside ja hinnangu.
4. olen saanud julguse nõustada oma kolleege haridustehnoloogia vallas.

Helindatud esitlus

Mina koostasin oma esituse PowerPointi abil ja helindasin selle http://my.brainshark.com/ keskkonnas. Esitlust koostades mõtlesin enda lasteaialastele, kellest sügisel saavad juba koolilapsed. Ilmselt on koostatud esitlus kasutatav ka 1. ja 2. klassis. Esitluse käigus saavad lapsed üldteadmised liblikate kohta.

Esitlus on koostatud Monta meetodi alusel, kus tuleb järgida kindlasti järgmist süsteemi:

1. vihje
2. küsimus
3. publiku vastus
4. õige vastus.

Algul tundus mulle, et selle meetodi valik ei ole vist antud ülesande juures kõige mõtekam, sest küsimustele eeldatakse ju publiku vastuseid, kuid peale mõtlemist jäin ikkagi just selle meetodi juurde. Saab ju publik lihtsalt küsimuste vastuseid oma peas mõelda ja teiseks saab helindatud esitluses ju ka lihtsalt pausi nupule vajutada ja kuulata publiku vastuseid.

Pean ütlema, et esitluse koostamisel osutus kõige keerulisemaks vihjete välja mõtlemine, ülejäänu tuli juba lihtsamalt. Tegelikult kasutan sarnast loogikat sageli lasteaias õppetegevusi läbi viies, sest nii on hea panna lapsi kaasa mõtlema. Kõige raskemaks osutus seekord hoopis esitluse helindamine (kortermaja rõõmud) ja sellele pandud ajaline piirang. Kuid tulin toime ja töö ise oli selline mõnus nokitsemine. Mulle meeldis. 🙂

Minu esitlust saab vaadata siit, helindatud esitlusele pääseb aga ligi siit.

 

Õppematerjal lähtudes Dick&Carey õppedisaini mudelist

Mina ja Diana koostasime õppematerjali Dick&Carey õppedisaini mudelist lähtudes. Valminud õppematerjal keskendub eelkõige looduõpetuse ainele, kuid sinna on lõimitud ka eesti keelt, matemaatikat, kunsti- ja arvutiõpetust. Õppematerjali omandades saavutab õpilane teadmised põdrast ja tema elutegevusest.

Õppematerjali koostamiseks kasutasime Google Drive keskkonda, kuna sinna on õpetajal võimalik vastavalt vajadusele kiiresti sisse viia tarvilikud muudatused (lähtuvalt uuritavast mudelist tuleb õpetamist pidevalt analüüsida, järeldusi teha ja seda vajadusel korrigeerida).

Meie tehtud õppematerjal koosneb kahest osast:

1) õpijuhis õpetajale;

2) õppematerjal õpilasele.

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et algus oli raske ja üsna arusaamatu (just keelebarjääri tõttu), kuid lõpuks tulime materjali leidmise ja tõlkimisega toime ning saame sellest õppedisaini mudeli loogikast aru. Loodetavasti saavad teisedki 🙂